Menüü
    EST
    EestiУкраїнська
    Välislingid

    Kooli õppekava projekt



    ÜLDOSA

    1. Sissejuhatus

    1. Vabaduse Kool on üldhariduskool, mis on loodud 2022. aastal Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikele haridustee jätkamiseks. Kool tegutseb Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigikooli Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi osana aadressil Endla 13. 

    2. Vabaduse Kooli saab õppima asuda alates põhikooli 7. klassist. Koolis saab omandada põhihariduse põhikooli III kooliastmes (7.-9. klass) ja üldkeskhariduse gümnaasiumis (10.-12. klass). 

    3. Kooli õppetöö toimub Eesti riikliku õppekava alusel koostatud Vabaduse Kooli õppekava järgi. Õppekava on väljundipõhine, selle rõhuasetus on õppijakesksusel ja suunatud õppija arengule. 

    4. Kooli õppekeel on eesti keel. Õpe toimub hilise keelekümblusmetoodika järgi vähemalt 60% ulatuses eesti keeles ja kuni 40% ulatuses ukraina keeles. 

    5. Kooli eesmärgiks on toetada ukraina noorte lõimumist Eesti ühiskonda, aidata kaasa eesti keelt võõrkeelena õppivate õpilaste ladusa riigikeele oskuse omandamisele ja tagada nende mitmekeelsus, luues sellega kooli lõpetanutele laiemad võimalused ja suurema vabaduse valikuteks edasises elus.

     

    2. Õppekava koostamise alused ja ülesehitus

    1. Vabaduse Kooli õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

    2. Õppekava koostamisel on kool lähtunud Eesti põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikest õppekavadest, kooli eesti ja ukraina keelekümbluse eripärast, töötajate, õpilaste, kogukonna ja koolipidaja ettepanekutest ning materiaalsetest ressurssidest.

    3. Kooli õppekava koosneb üldosast ja lisadest.

    4. Üldosas esitatakse kooli õppekava aluseks olevad väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid, õppekorraldus, üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused, õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus, kooli lõpetamise nõuded, hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, karjääriõppe korraldus, õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus, õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted ning kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

    5. Lisades esitatakse põhikooli ja gümnaasiumi ainevaldkondade kavad, põhikooli loovtöö läbiviimise kord, gümnaasiumi õpilasuurimuse või praktilise töö korraldus, arenguvestluste  läbiviimise kord ning õpilaste nõustamise korraldus ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldus.

     

    3. Õpikäsitus 

    1. Õpikäsitus on arusaam õppimisest ja õpetamisest. Nüüdisaegse õpikäsituse eesmärgiks on toetada iga õpilase individuaalset ja sotsiaalset arengut, õpioskust, loovust ja ettevõtlikkust. 

    2. Õpilase arengut toetab kooli õpikeskkond, et luua soodsad tingimused õppimiseks, et õpilane saaks end tunda turvaliselt ja kaasatuna ning areneda iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks.

     

    4. Kooli alusväärtused

    1. Vabaduse Kool kujundab riiklikest õppekavadest lähtuvalt õpilase väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. 

    2. Alusväärtustena tähtsustatakse:

    • üldinimlikke väärtusi - ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu;

    • ühiskondlikke väärtusi - vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, elu kaitsmine ja keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus. 

     

    5. Kooli eripära

    1. Vabaduse Kooli eripäraks on õppetöö läbiviimine eesti ja ukraina keeles, toetades sellega Ukrainast saabunud noorte mitmekeelsuse ja -kultuurilisuse  kujunemist. 

    2. Eesti keeles õpetatavaid õppeaineid õpetatakse lõimitud aine- ja keeleõpet ehk LAK-õpet rakendades, mis tähendab aine ja keele samaaegset õppimist. LAK-õpe annab võimaluse õppida eesti keelt võõrkeelena selles keeles ka teisi aineid õppides. Tõhususe tagab see, et LAK-õppe tähelepanu keskmes on nii ainesisu, keel kui ka õpioskused. Lõimimisel arvestatakse õpilase võimeid, huvisid, arendatakse teadmisi ja oskusi. Tegevused, õppemeetodid ja materjalid toetavad nii argi- kui ainekeele omandamist. LAK-õpe motiveerib seeläbi õpilast erinevates ainetundides keelt õppima aineteadmiste ja -oskuste kaudu, mida õpilane soovib mõista, omandada ja kasutada. Seega toetavad ainealased eesmärgid keeleõppe eesmärkide saavutamist.

    3. Lõimitud aine- ja keeleõppe ja keelekümbluse rakendamine aitab eesti keelt võõrkeelena õppivatel noortel lõimuda eestikeelsesse keskkonda, hoides samas alal ukraina etnilist identiteeti ja emakeelt.

    4. Õpilaste toetamisse on kaasatud lapsevanemad ja ukraina kogukond, et soodustada koostöös õpilaste üldist arengut. Eesmärgiks on luua head ja tihedad suhted, et mitmekeelses koolis toetada õppija, õpetaja ja vanemate omavahelist mõistmist, usaldust, toetust ja koostööd.

     

    6. Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid

    1. Sihiseade:

    Kooli lõpetanu on loov, haritud ja vastutustundlik inimene, kes oskab end huvide ja võimetekohaselt teostada.

    2. Pädevused:

    Vabaduse Kool lähtub õpilase kujundamisel riiklikest üld- ja valdkonnapädevustest. Üldpädevused toetavad õpilase sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu saavutamist ning valmidust elukestvalt õppida. Üldpädevused kujunevad õpitulemuste, läbivate teemade ja kooliväliste tegevuste kaudu. Üldpädevuste arengut toetavad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli, kodu ja kogukonna koostöös. Õpilastes kujundatavad üldpädevused on:

    • kultuuri- ja väärtuspädevus ehk väärtustada inimsuhteid ja koostööd teistega, järgida ühiskondlikke kokkuleppeid, mõista kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust, väärtustada nii eesti, oma rahvuse kui maailma kultuuripärandit, huvituda nüüdiskultuurist ja loomingust ning kujundada oma ilumeelt; 

    • sotsiaalne ja kodanikupädevus ehk arendada ja teostada ennast võimetekohaselt, austada inimõigusi ja aktsepteerida erinevate rahvuste omapära ning panustada jätkusuutlikult ühiskondliku heaolu loomisesse; 

    • enesemääratluspädevus ehk mõista ja hinnata oma nõrku ja tugevaid külgi ning arvestada võimeid ja võimalusi, analüüsida omandatud teadmisi ja oskusi ning planeerida oma haridusteed ja karjääri kujunedes seeläbi terveks ja tegusaks ühiskonnaliikmeks;

    • õpipädevus ehk avastada ja arendada enda kui õppija võimeid ning omandada elukestev õpioskus, motiveerida ennast eesmärgipäraselt pingutama, siduda õppeprotsessis uus teadmine olemasolevaga, töödelda ja analüüsida infot ning lõimida see erinevate aine- ja eluvaldkondadega;

    • suhtluspädevus ehk kasutada keeli igapäevase suhtlusvahendina väljendades ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt eesti keeles, oma emakeeles ning iseseisva keelekasutajana vähemalt veel ühes võõrkeeles;

    • matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus ehk mõista ja kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, nende tähtsust, riske ning mõju igapäevaelule, teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades ning kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt ja uuendusmeelselt;

    • ettevõtlikkuspädevus ehk olla loominguline isiksus, luua ideid, seada eesmärke ja neid ellu viia, kasutada omandatud teadmisi ja oskusi, reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske;

    • digipädevus ehk kasutada uuenevat digitehnoloogiat jm tehnoloogilisi vahendeid, leida ja säilitada digivahendite abil asjakohast infot, osaleda digitaalses sisuloomes, vältida digikeskkonna ohte ja kaitsta oma privaatseid andmeid ja identiteeti ning järgida digikeskkondi kasutades häid ühiskondlikke tavasid.

    3. Valdkonnapädevused kujunevad ainevaldkonna õppeainete ja teiste ainevaldkondade õppeainete lõimingus. Valdkonnapädevused on kirjeldatud põhikooli ja gümnaasiumi ainevaldkondade kavades.

     

    7. Õppekorraldus

    1. Kooli omapärast lähtuvalt pakub Vabaduse Kool kooliharidust vähemalt 60% ulatuses eesti ja kuni 40% ulatuses ukraina keeles keelekümbluspõhimõtteid järgides. Riiklikust õppekavast erinevad kohustuslikud õppeained kooli õppekavas on ukraina keel ja kultuur ning ukraina kirjandus. Eesti keelt õpitakse eesti keel teise keelena ainekava järgi. 

    2. Kooli õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini. Õppeaastas on kokku vähemalt 175 koolipäeva, mis on jaotatud õppeperioodideks ning koolivaheaegadeks. Õppeaastas on  viis koolivaheaega.

    3. Õppenädal koosneb kuni viiest õppepäevast. Õppepäev koosneb õppetundidest, mille arv ja järjekord on sätestatud tunniplaaniga. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks  ning õpilaste arengust või tegevuste iseloomust lähtuvalt võib õppetunde liita ja viia läbi vahetunnita. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. 

    4. Õpe võib olla korraldatud mitmel viisil, kas kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel või erinevate õppeainete õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas, lisaks võib õppetööd läbi viia keskendudes teatud teemadele, eristamata tavapäraseid ainetunde. Õppetunnid võivad toimuda nii koolis kui väljaspool kooli projektõppe, ekskursiooni või õppekäiguna, samuti virtuaalses keskkonnas.

    5. Õpilase ja kooli vahelisel kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, kui see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi.

     

    8. Ainevaldkonnad ja õppeained

    1. Vabaduse Kooli õppekava kohustuslikud õppeained ainevaldkonniti on:

    1. keel ja kirjandus: ukraina keel ja kultuur ning  kirjandus (eesti, ukraina ja maailma kirjandus);

    2. võõrkeeled: A-võõrkeel eesti keel teise keelena, B-võõrkeel inglise keel;

    3. matemaatika: põhikoolis matemaatika, gümnaasiumis kitsas matemaatika ja lai matemaatika;

    4. loodusained: bioloogia, geograafia, füüsika, keemia ja põhikooli õppekavas ka loodusõpetus;

    5. sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus;

    6. kunstiained: muusika, kunst;

    7. põhikooli õppekavas tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus;

    8. kehaline kasvatus: kehaline kasvatus.

    2. Tõhusaks LAK-õppe ja keelekümbluse rakendamiseks on kooli õppekavas suurendatud eesti keele õppe mahtu.

    3. Õpilase lubatud nädalakoormus on võrreldes riikliku õppekorralduse alustega ületatud 8. klassis ühe õppetunni võrra. See on tingitud kooli eripärast ukraina keele ja kultuuri aine õpetamise tõttu.

     

     

     

    9. Tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti

     

             

     

     

    10. Õppe rõhuasetused põhikoolis

    1. Põhikooli kolmanda kooliastme jooksul toetatakse õpilase kujunemist iseseisvaks ja vastutustundlikuks ning oma huvisid ja võimeid tundvaks ühiskonnaliikmeteks. 

    2. Põhikooli kolmandas kooliastmes keskendutakse:

    • õpilase õpimotivatsiooni hoidmisele;

    • õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende kasutamisvõimaluste tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;

    • erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollioskuse arendamisele;

    • pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;

    • õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;

    • õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

    3. Põhikooli 8.–9. klassis korraldab kool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline. Loovtöö temaatika valib kool, täpsema teemavaliku teevad õpilased. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Loovtöö korraldust kirjeldatakse kooli õppekava lisas.

     

    11. Õppe rõhuasetused gümnaasiumis

    1. Gümnaasiumis keskendutakse sellele, et õpilane leiaks endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda edasine haridustee. 

    2. Gümnaasiumis pööratakse tähelepanu:

    • õpilase iseseisvumisele, oma maailmapildi kujunemisele ja valmisolekule elus toime tulla;

    • tõepärase enesehinnangu kujunemisele;

    • iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele;

    • edasise haridustee võimaluste tutvustamisele ja hindamisele;

    • kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele.

    3. Gümnaasiumis teostab õpilane õpilasuurimuse või praktilise töö, mille eesmärgiks on õpilase loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine. Õpilasuurimuses kajastab õpilane valitud teema uurimisküsimusi, analüüsi, tulemusi, järeldusi ja seisukohti. Praktiliseks tööks võib olla õppekava raames loodud teos, õpilasfirma või muu projekt ja selle kirjalik kokkuvõte. Õpilasuurimuse ja praktilise töö korraldus on toodud õppekava lisas.

     

    12. Gümnaasiumi kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate valikkursuste põhimõtted

    1. Gümnaasiumis õpitakse kursusesüsteemis, kus 1 kursus on 35 õppetundi. Õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul on 96 kursust.

    2. Gümnaasiumi kursused jagunevad riiklikult ettenähtud kohustuslikeks kursusteks, kooli poolt valitud kursusteks ning õpilase poolt valitavateks valikkursusteks. 

    3. Vabalt valitavad valikkursused koostab ja valmistab kool ette koostöös kogukonnaga, lähtudes gümnaasiumi sisseastujate huvidest ja kooli eripärast. Õpilane valib ja läbib õppeaastas keskmiselt 4 valikkursust. Kool korraldab valikkursuse vähemalt 12 soovija olemasolul. 

    4. Kool võib õppeainete kursusi omavahel siduda, sealhulgas kohustuslikke ja valikkursusi. Kooliga kokkuleppel võib õpilane läbida valikkursusi ka teistes õppeasutustes. 

     

    13. Läbivad teemad ja lõiming

    1. Läbivad teemad aitavad luua seoseid erinevate õppeainete ning õpitu ja praktilise elu vahel. Läbivate teemade käsitlemine arendab õpilases elus toimetulekuks vajalikke väärtushinnangud, hoiakuid ja teadmisi ning arusaama ümbritseva maailma võimaluste ja ka ohtude kohta.

    2. Läbivate teemade käsitlus toimub õppekeskkonna, aineõppe teemade, põhikooli kolmanda kooliastme loovtöö ja gümnaasiumi uurimistöö, erinevate projektide ning klassiväliste tegevuste kaudu. Lõiming ehk seoste loomine toimub nii õppeainete siseselt, õppeainete ja ainevaldkondade vaheliselt, koolivälistes tegevustes jm. 

    3. Peamised läbivad teemad on:

    • Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

    Soovitav tulemus on õpilase arenemine isiksuseks, kes on valmis tegema teadlikke valikuid, elukestvalt õppima ja täitma erinevaid rolle muutuvas ühiskonnas;

    • Keskkond ja jätkusuutlik areng

    Õpilast suunatakse aru saama inimese sõltumisest loodusressurssidest, arutlema keskkonnaprobleemide üle, kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti, pakkuma lahendusi keskkonnaprobleemidele, võtma vastutust jätkusuutliku arengu eest ning kasutama loodussäästlikke ja jätkusuutlikku arengut toetavaid tegutsemisviise;

    • Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

    Eesmärgiks on kujundada õpilases tervikpilt ühiskonna toimimisest, analüüsida probleeme ning toetada õpilaste oma algatusi ja projekte. Õpilast suunatakse mõistma enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas, omandama oskusi osaleda otsustamisprotsessides, tundma  ja kaitsma enda ja teiste õigusi, mõistma nendega kaasnevat vastutust ning suhtuma positiivselt ettevõtlusesse ja selles osalemisesse;

    • Kultuuriline identiteet

    Kooli mitmekultuuriline ja mitmekeelne keskkond ja tegevused toetavad õpilase kultuuriteadlikkust, erinevate kultuuride mõistmist ja sallivat suhtumist kultuurierinevustesse. Taotletakse, et õpilane väärtustab oma kultuuri, teiste kultuuride pärandit, kultuuridevahelisi suhteid ja omavahelist koostööd;

    • Teabekeskkond

    Soovitav tulemus on õpilase kujunemine teabeteadlikuks inimeseks, kes suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;

    • Tehnoloogia ja innovatsioon

    Õpilast suunatakse kasutama nüüdisaegseid tehnoloogiaid oma õppimise ja töö tõhustamiseks, samuti eluliste probleemide lahendamiseks ning arendama loovust uuenduslike ideede teostamisel erinevates projektides;

    • Tervis ja ohutus

    Soovitav tulemus on õpilase kujunemine vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks inimeseks, kes järgib tervislikku eluviisi, käitub turvaliselt ning osaleb tervist edendava keskkonna kujundamises;

    • Väärtused ja kõlblus

    Kooli kasvatuse rõhuasetus on eetilisel käitumisel ja üldtunnustatud väärtushoiakute kujundamisel. Soovitava tulemusena järgib õpilane üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid nii koolis kui väljaspool kooli ning oskab leida lahendusi olukordades, kus neid eiratakse.

     

    14. Hindamise korraldus

    1. Hindamise eesmärk on innustada ja suunata õpilast sihikindlalt teadmisi omandama. 

    2. Õpitulemusi hindab aineõpetaja. Õppeperioodi esimeses tunnis tutvustab aineõpetaja õpilastele peamiseid  läbitavaid teemasid, arvestuslikke töid, oma hindamise põhimõtteid ja kokkuvõtva hinde kujunemist. 

    3. Hindamise käigus õpilasele antav tagasiside võimaldab toetada tema individuaalset arengut, enesehinnangu kujunemist, õpilase püstitatud eesmärkide täitmist, annete märkamist ning juhib tähelepanu ka vajakajäämistele.

    4. Kooli õppekavas on kirjeldatud hindamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise tingimused. Hindamisest teavitamine on toodud kooli kodukorras.

     

    15. Õpitulemuste hindamine

    1. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui õppeteema lõppedes. 

    2. Õpilasi hinnatakse viiepallisüsteemis:

    1. hinne „5“ on „väga hea“ – saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületavad neid;

    2. hinne „4“ on „hea“ – saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

    3. hinne „3“ on „rahuldav“ – saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi edasisel õppimisel või edasises elus;

    4. hinne „2“ on „puudulik“ – õpilase areng on taotletavate õpitulemuste osas toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;

    5. hinne „1“ on „nõrk“ – õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus, õpilase areng oodatud õpitulemuste osas puudub.

    3. Hinne „5“, „4“ ja „3“ on positiivsed ning „2“ ja „1“ negatiivsed.

    4. Tagasisidet võib anda ka ilma või koos numbrilise hindeta, kas kujundavalt, punktide või sooritusprotsendiga.

    5. Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

    6. Tagasiside täpsemaks eristamiseks võib hindeskaalas kasutada lisaks „+“ ja „-“ märke: „5+“ – 97–100% või sellest ületav tase; „5“ – 94–96%; „5-“ – 90–93%, „4+“ – 85–89%; „4“ – 80–84%; „4-“ – 75–81%; „3+“ – 67–74%; „3“ – 58–66%; “3-“ – 50–57%; “2” - 20-49%; “1” - 0-19%.

     

    16. Kujundav hindamine

    1. Kujundav hindamine on õppe kestel toimuv õppijakeskne hindamine. Selle käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja tegevused. Seega keskendub kujundav hindamine eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. 

    2. Kujundava hindamise soovitav tulemus on motiveerida õpilast võimetekohaselt õppima ning toetada iseseisva ja isemõtleva isiksuse kujunemist. 

    3. Kujundav hindamine võib olla nii suuline kui kirjalik, kasutusel koos numbrilise hindamisega või eraldi.

    4. Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja kohta.  Õpilane kaasatakse nii enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida.

    5. Õppepäeva kestel antakse õpilasele tagasisidet, et toetada tema käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

    6. Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt kui ka läbivate teemade või üldpädevuste kohta.

     

    17. Kokkuvõttev hindamine ja järgmisse klassi üleviimine põhikoolis

    1. Põhikooli III kooliastmes 7.–9. klassini hinnatakse õppeperioodi vältel saadud õpitulemusi kokkuvõtvalt trimestrihinnetega, mille alusel pannakse õppeaasta lõpus välja aastahinne. 

    2. Õpilasele, kelle trimestrihinne on „puudulik” või „nõrk” või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines vajadusel individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (parandusõpe jm), et aidata õpilasel omandada nõutavad teadmised ja oskused. 

    3. Trimestrihinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. 

    4. Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanemisel hindamata trimestrit hindega „nõrk“. 

    5. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk”. 

    6. Õpilase täiendavale õppetööle jätmise ja järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu enne viimase õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel vajalikud õppeülesanded, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast viimase õppeperioodi lõppu. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades selle tulemusi.

    7. Õppenõukogu põhjendatud ja kaalutletud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk”, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära osapoolte arvamused.

    8. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

    9. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle. 

     

    18. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumis 

    1. Õpilase õpitulemusi hinnatakse kokkuvõtvalt trimestrihinnetega ja/või kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis. 

    2. Valikkursuste hindamisel võib kasutada hinnanguid „arvestatud” – sooritatud õpitulemus (50–100%); „mittearvestatud” – ebapiisav õpitulemus (0–49%).

     

    19. Põhikooli lõpetamine

    1. Põhikooli lõpetab õpilane, kelle õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud põhikooli ühtsete ülesannetega eksamid või kooli kinnitatud materjalidega põhikooli koolieksamid eesti keeles (teise keelena), matemaatikas ning ühe eksami omal valikul.

    2. Välisriigist saabunud õpilased, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm õppeaastat, võivad sooritada eesti keele teise keelena eksami koolieksamina. 

    3. Põhikooli lõpetanuks võib pidada õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega õpilase:

    1. kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;

    2. kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

    4. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud põhikooli lõpetamiseks taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus ja lõpueksamite sooritamine eritingimustel. 

    5. Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastab kool põhikooli lõputunnistuse. 

     

    20. Gümnaasiumi lõpetamine

    1. Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad õpilase kooliastmehinded olema vähemalt rahuldavad või arvestatud. Kooli lõpetamiseks tuleb sooritada rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksam, õpilasuurimus või praktiline töö ning sooritada riigieksamid eesti keeles (teise keelena), matemaatikas ja võõrkeeles (inglise keel).

    2. Riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest. Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 20 protsenti maksimaalsest tulemusest.

    3. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.

    4. Gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastab kool gümnaasiumi lõputunnistuse.

     

    21. Õpilase arengu toetamine

    1. Vabaduse Kool järgib kaasava hariduse põhimõtteid ning toetab kõigi õpilaste sotsiaalset kaasatust kooliellu ja -tegevustesse. 

    2. Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse õpilasega vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja koolikohustusliku õpilase vanem. Arenguvestluste läbiviimise kord on toodud õppekava lisas.

    3. Õpilase ajutise mahajäämuse, õpilünkade vm juhtudel on õpilase toetamiseks ainealased konsultatsioonid, individuaalne õpiabi jm tugimeetmed.

    4. Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide ja teiste spetsialistide koostöös. Kui õpilasel ilmneb vajadus saada tuge, teavitatakse sellest lapsevanemat ning kool korraldab õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste valdkonna spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid. Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut ning koostöös tugispetsialistidega kohandavad vajaduse korral õpet õpilase individuaalsete võimete ja vajaduste järgi. 

    5. Kui ilmneb õpilase andekus, tagatakse talle koolis individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate või teiste spetsialistide poolt haridusprogrammide või haridusasutuste kaudu.

    6. Kool koostab õpilasele individuaalse õppekava juhtudel, kui:

    1. õpilasele rakendatakse õppekorraldust, mille puhul õpilane on väga vähesel määral kaasatud klassis läbiviidavasse õppesse;

    2. õpilase õppekava erineb klassile koostatud õppekavast;

    3. õpilase klassi läbimise aega või nominaalset õppeaega muudetakse;

    4. kooliväline nõustamismeeskond on andnud õpilase arengu toetamiseks soovituse vähendada või asendada riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemusi või vabastada õpilane kohustusliku õppeaine õppimisest.

    7. Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.

    8. Õpilaste nõustamise korraldus ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted on toodud õppekava lisas.

     

    22. Õpilaste ja vanemate teavitamise korraldus 

    1. Kool tagab õpilasele ja vanemale võimaluse saada infot koolielu ja õppekorralduse kohta. Kooli õppekava, tunniplaan, huvialaringid, aineõpetajate konsultatsiooniajad, tugiteenuste nõustamise ajad, uudised ja muu koolikorralduslik info on kättesaadav kooli kodulehel. 

    2. Kooli e-päeviku ja e-posti kaudu saavad õpilane ja vanem teavet õppetegevuste, õppesisu, koduste ülesannete, puudumiste ning õpitulemuste kohta.

    3. Üritusi ja sündmusi kajastatakse kooli Facebooki-lehel.

    4. Vajadusel korraldab kool õpilastele ja vanematele õppekorraldust ja koolielu puudutavaid infokoosolekuid. 

     

    23. Karjääriõppe korraldus

    1. Kool teavitab õpilasi edasiõppimisvõimalustest ja tööturu suundumustest ning tagab õpilastele karjäärinfo  ja -nõustamise kättesaadavuse. 

    2. Õpilase karjäärivalikute ja edasiõppimise toetamiseks korraldab kool erinevate koostööpartneritega karjäärinõustamist, õppekäike ja töövarjupäevi, mille käigus on õpilastel võimalus reaalses töökeskkonnas tutvuda erinevate ametitega, ettevõtete või asutuste struktuuriga ja jälgida tööprotsesse.

     

    24. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted

    1. Õpetajate töö ja koostöö toimub lähtudes kooli arengu ja õppekava eesmärkidest. Igal õpetajal ja kooli töötajal on võimalik osaleda kooli arengut puudutavate teemade püstitamises, aruteludes ja otsuste langetamises.

    2. Õpetajate sisuline omavaheline koostöö toimub ainesektsioonides ja teiste ainesektsioonidega koostöös, et jagada omavahel kogemusi, arendada metoodikat, õppematerjale ja ainekavu, rakendada lõimingut, korraldada sündmusi, projektõpet jm. Koostöö tõhustamiseks kuulub iga ainevaldkonna töögruppi juhtkonna liige-mentor.

    3. Õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine toimub kooli õppenõukogus, mille liikmeteks on kooli direktor, õppejuht, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja.

     

    25. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

    1. Kooli õppekava uuendamine ja täiendamine on pidev protsess. Kooli õppekava koostamises ja arendamises osalevad õpetajad, õpilased õpilasesinduse kaudu, õpilaste vanemad hoolekogu ja kogukonna kaudu. 

    2. Kooli õppekava kehtestab direktor. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

    ÜLDOSA

    1. Sissejuhatus

    1. Vabaduse Kool on üldhariduskool, mis on loodud 2022. aastal Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikele haridustee jätkamiseks. Kool tegutseb Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigikooli Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi osana aadressil Endla 13. 

    2. Vabaduse Kooli saab õppima asuda alates põhikooli 7. klassist. Koolis saab omandada põhihariduse põhikooli III kooliastmes (7.-9. klass) ja üldkeskhariduse gümnaasiumis (10.-12. klass). 

    3. Kooli õppetöö toimub Eesti riikliku õppekava alusel koostatud Vabaduse Kooli õppekava järgi. Õppekava on väljundipõhine, selle rõhuasetus on õppijakesksusel ja suunatud õppija arengule. 

    4. Kooli õppekeel on eesti keel. Õpe toimub hilise keelekümblusmetoodika järgi vähemalt 60% ulatuses eesti keeles ja kuni 40% ulatuses ukraina keeles. 

    5. Kooli eesmärgiks on toetada ukraina noorte lõimumist Eesti ühiskonda, aidata kaasa eesti keelt võõrkeelena õppivate õpilaste ladusa riigikeele oskuse omandamisele ja tagada nende mitmekeelsus, luues sellega kooli lõpetanutele laiemad võimalused ja suurema vabaduse valikuteks edasises elus.

     

    2. Õppekava koostamise alused ja ülesehitus

    1. Vabaduse Kooli õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

    2. Õppekava koostamisel on kool lähtunud Eesti põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikest õppekavadest, kooli eesti ja ukraina keelekümbluse eripärast, töötajate, õpilaste, kogukonna ja koolipidaja ettepanekutest ning materiaalsetest ressurssidest.

    3. Kooli õppekava koosneb üldosast ja lisadest.

    4. Üldosas esitatakse kooli õppekava aluseks olevad väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid, õppekorraldus, üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused, õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus, kooli lõpetamise nõuded, hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, karjääriõppe korraldus, õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus, õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted ning kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

    5. Lisades esitatakse põhikooli ja gümnaasiumi ainevaldkondade kavad, põhikooli loovtöö läbiviimise kord, gümnaasiumi õpilasuurimuse või praktilise töö korraldus, arenguvestluste  läbiviimise kord ning õpilaste nõustamise korraldus ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldus.

     

    3. Õpikäsitus 

    1. Õpikäsitus on arusaam õppimisest ja õpetamisest. Nüüdisaegse õpikäsituse eesmärgiks on toetada iga õpilase individuaalset ja sotsiaalset arengut, õpioskust, loovust ja ettevõtlikkust. 

    2. Õpilase arengut toetab kooli õpikeskkond, et luua soodsad tingimused õppimiseks, et õpilane saaks end tunda turvaliselt ja kaasatuna ning areneda iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks.

     

    4. Kooli alusväärtused

    1. Vabaduse Kool kujundab riiklikest õppekavadest lähtuvalt õpilase väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. 

    2. Alusväärtustena tähtsustatakse:

    • üldinimlikke väärtusi - ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu;

    • ühiskondlikke väärtusi - vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, elu kaitsmine ja keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus. 

     

    5. Kooli eripära

    1. Vabaduse Kooli eripäraks on õppetöö läbiviimine eesti ja ukraina keeles, toetades sellega Ukrainast saabunud noorte mitmekeelsuse ja -kultuurilisuse  kujunemist. 

    2. Eesti keeles õpetatavaid õppeaineid õpetatakse lõimitud aine- ja keeleõpet ehk LAK-õpet rakendades, mis tähendab aine ja keele samaaegset õppimist. LAK-õpe annab võimaluse õppida eesti keelt võõrkeelena selles keeles ka teisi aineid õppides. Tõhususe tagab see, et LAK-õppe tähelepanu keskmes on nii ainesisu, keel kui ka õpioskused. Lõimimisel arvestatakse õpilase võimeid, huvisid, arendatakse teadmisi ja oskusi. Tegevused, õppemeetodid ja materjalid toetavad nii argi- kui ainekeele omandamist. LAK-õpe motiveerib seeläbi õpilast erinevates ainetundides keelt õppima aineteadmiste ja -oskuste kaudu, mida õpilane soovib mõista, omandada ja kasutada. Seega toetavad ainealased eesmärgid keeleõppe eesmärkide saavutamist.

    3. Lõimitud aine- ja keeleõppe ja keelekümbluse rakendamine aitab eesti keelt võõrkeelena õppivatel noortel lõimuda eestikeelsesse keskkonda, hoides samas alal ukraina etnilist identiteeti ja emakeelt.

    4. Õpilaste toetamisse on kaasatud lapsevanemad ja ukraina kogukond, et soodustada koostöös õpilaste üldist arengut. Eesmärgiks on luua head ja tihedad suhted, et mitmekeelses koolis toetada õppija, õpetaja ja vanemate omavahelist mõistmist, usaldust, toetust ja koostööd.

     

    6. Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid

    1. Sihiseade:

    Kooli lõpetanu on loov, haritud ja vastutustundlik inimene, kes oskab end huvide ja võimetekohaselt teostada.

    2. Pädevused:

    Vabaduse Kool lähtub õpilase kujundamisel riiklikest üld- ja valdkonnapädevustest. Üldpädevused toetavad õpilase sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu saavutamist ning valmidust elukestvalt õppida. Üldpädevused kujunevad õpitulemuste, läbivate teemade ja kooliväliste tegevuste kaudu. Üldpädevuste arengut toetavad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli, kodu ja kogukonna koostöös. Õpilastes kujundatavad üldpädevused on:

    • kultuuri- ja väärtuspädevus ehk väärtustada inimsuhteid ja koostööd teistega, järgida ühiskondlikke kokkuleppeid, mõista kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust, väärtustada nii eesti, oma rahvuse kui maailma kultuuripärandit, huvituda nüüdiskultuurist ja loomingust ning kujundada oma ilumeelt; 

    • sotsiaalne ja kodanikupädevus ehk arendada ja teostada ennast võimetekohaselt, austada inimõigusi ja aktsepteerida erinevate rahvuste omapära ning panustada jätkusuutlikult ühiskondliku heaolu loomisesse; 

    • enesemääratluspädevus ehk mõista ja hinnata oma nõrku ja tugevaid külgi ning arvestada võimeid ja võimalusi, analüüsida omandatud teadmisi ja oskusi ning planeerida oma haridusteed ja karjääri kujunedes seeläbi terveks ja tegusaks ühiskonnaliikmeks;

    • õpipädevus ehk avastada ja arendada enda kui õppija võimeid ning omandada elukestev õpioskus, motiveerida ennast eesmärgipäraselt pingutama, siduda õppeprotsessis uus teadmine olemasolevaga, töödelda ja analüüsida infot ning lõimida see erinevate aine- ja eluvaldkondadega;

    • suhtluspädevus ehk kasutada keeli igapäevase suhtlusvahendina väljendades ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt eesti keeles, oma emakeeles ning iseseisva keelekasutajana vähemalt veel ühes võõrkeeles;

    • matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus ehk mõista ja kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, nende tähtsust, riske ning mõju igapäevaelule, teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades ning kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt ja uuendusmeelselt;

    • ettevõtlikkuspädevus ehk olla loominguline isiksus, luua ideid, seada eesmärke ja neid ellu viia, kasutada omandatud teadmisi ja oskusi, reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske;

    • digipädevus ehk kasutada uuenevat digitehnoloogiat jm tehnoloogilisi vahendeid, leida ja säilitada digivahendite abil asjakohast infot, osaleda digitaalses sisuloomes, vältida digikeskkonna ohte ja kaitsta oma privaatseid andmeid ja identiteeti ning järgida digikeskkondi kasutades häid ühiskondlikke tavasid.

    3. Valdkonnapädevused kujunevad ainevaldkonna õppeainete ja teiste ainevaldkondade õppeainete lõimingus. Valdkonnapädevused on kirjeldatud põhikooli ja gümnaasiumi ainevaldkondade kavades.

     

    7. Õppekorraldus

    1. Kooli omapärast lähtuvalt pakub Vabaduse Kool kooliharidust vähemalt 60% ulatuses eesti ja kuni 40% ulatuses ukraina keeles keelekümbluspõhimõtteid järgides. Riiklikust õppekavast erinevad kohustuslikud õppeained kooli õppekavas on ukraina keel ja kultuur ning ukraina kirjandus. Eesti keelt õpitakse eesti keel teise keelena ainekava järgi. 

    2. Kooli õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini. Õppeaastas on kokku vähemalt 175 koolipäeva, mis on jaotatud õppeperioodideks ning koolivaheaegadeks. Õppeaastas on  viis koolivaheaega.

    3. Õppenädal koosneb kuni viiest õppepäevast. Õppepäev koosneb õppetundidest, mille arv ja järjekord on sätestatud tunniplaaniga. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks  ning õpilaste arengust või tegevuste iseloomust lähtuvalt võib õppetunde liita ja viia läbi vahetunnita. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. 

    4. Õpe võib olla korraldatud mitmel viisil, kas kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel või erinevate õppeainete õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas, lisaks võib õppetööd läbi viia keskendudes teatud teemadele, eristamata tavapäraseid ainetunde. Õppetunnid võivad toimuda nii koolis kui väljaspool kooli projektõppe, ekskursiooni või õppekäiguna, samuti virtuaalses keskkonnas.

    5. Õpilase ja kooli vahelisel kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, kui see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi.

     

    8. Ainevaldkonnad ja õppeained

    1. Vabaduse Kooli õppekava kohustuslikud õppeained ainevaldkonniti on:

    1. keel ja kirjandus: ukraina keel ja kultuur ning  kirjandus (eesti, ukraina ja maailma kirjandus);

    2. võõrkeeled: A-võõrkeel eesti keel teise keelena, B-võõrkeel inglise keel;

    3. matemaatika: põhikoolis matemaatika, gümnaasiumis kitsas matemaatika ja lai matemaatika;

    4. loodusained: bioloogia, geograafia, füüsika, keemia ja põhikooli õppekavas ka loodusõpetus;

    5. sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus;

    6. kunstiained: muusika, kunst;

    7. põhikooli õppekavas tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus;

    8. kehaline kasvatus: kehaline kasvatus.

    2. Tõhusaks LAK-õppe ja keelekümbluse rakendamiseks on kooli õppekavas suurendatud eesti keele õppe mahtu.

    3. Õpilase lubatud nädalakoormus on võrreldes riikliku õppekorralduse alustega ületatud 8. klassis ühe õppetunni võrra. See on tingitud kooli eripärast ukraina keele ja kultuuri aine õpetamise tõttu.

     

     

     

    9. Tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti

     

             

     

     

    10. Õppe rõhuasetused põhikoolis

    1. Põhikooli kolmanda kooliastme jooksul toetatakse õpilase kujunemist iseseisvaks ja vastutustundlikuks ning oma huvisid ja võimeid tundvaks ühiskonnaliikmeteks. 

    2. Põhikooli kolmandas kooliastmes keskendutakse:

    • õpilase õpimotivatsiooni hoidmisele;

    • õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende kasutamisvõimaluste tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;

    • erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollioskuse arendamisele;

    • pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;

    • õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;

    • õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

    3. Põhikooli 8.–9. klassis korraldab kool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline. Loovtöö temaatika valib kool, täpsema teemavaliku teevad õpilased. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Loovtöö korraldust kirjeldatakse kooli õppekava lisas.

     

    11. Õppe rõhuasetused gümnaasiumis

    1. Gümnaasiumis keskendutakse sellele, et õpilane leiaks endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda edasine haridustee. 

    2. Gümnaasiumis pööratakse tähelepanu:

    • õpilase iseseisvumisele, oma maailmapildi kujunemisele ja valmisolekule elus toime tulla;

    • tõepärase enesehinnangu kujunemisele;

    • iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele;

    • edasise haridustee võimaluste tutvustamisele ja hindamisele;

    • kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele.

    3. Gümnaasiumis teostab õpilane õpilasuurimuse või praktilise töö, mille eesmärgiks on õpilase loova eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskuse arendamine. Õpilasuurimuses kajastab õpilane valitud teema uurimisküsimusi, analüüsi, tulemusi, järeldusi ja seisukohti. Praktiliseks tööks võib olla õppekava raames loodud teos, õpilasfirma või muu projekt ja selle kirjalik kokkuvõte. Õpilasuurimuse ja praktilise töö korraldus on toodud õppekava lisas.

     

    12. Gümnaasiumi kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate valikkursuste põhimõtted

    1. Gümnaasiumis õpitakse kursusesüsteemis, kus 1 kursus on 35 õppetundi. Õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul on 96 kursust.

    2. Gümnaasiumi kursused jagunevad riiklikult ettenähtud kohustuslikeks kursusteks, kooli poolt valitud kursusteks ning õpilase poolt valitavateks valikkursusteks. 

    3. Vabalt valitavad valikkursused koostab ja valmistab kool ette koostöös kogukonnaga, lähtudes gümnaasiumi sisseastujate huvidest ja kooli eripärast. Õpilane valib ja läbib õppeaastas keskmiselt 4 valikkursust. Kool korraldab valikkursuse vähemalt 12 soovija olemasolul. 

    4. Kool võib õppeainete kursusi omavahel siduda, sealhulgas kohustuslikke ja valikkursusi. Kooliga kokkuleppel võib õpilane läbida valikkursusi ka teistes õppeasutustes. 

     

    13. Läbivad teemad ja lõiming

    1. Läbivad teemad aitavad luua seoseid erinevate õppeainete ning õpitu ja praktilise elu vahel. Läbivate teemade käsitlemine arendab õpilases elus toimetulekuks vajalikke väärtushinnangud, hoiakuid ja teadmisi ning arusaama ümbritseva maailma võimaluste ja ka ohtude kohta.

    2. Läbivate teemade käsitlus toimub õppekeskkonna, aineõppe teemade, põhikooli kolmanda kooliastme loovtöö ja gümnaasiumi uurimistöö, erinevate projektide ning klassiväliste tegevuste kaudu. Lõiming ehk seoste loomine toimub nii õppeainete siseselt, õppeainete ja ainevaldkondade vaheliselt, koolivälistes tegevustes jm. 

    3. Peamised läbivad teemad on:

    • Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

    Soovitav tulemus on õpilase arenemine isiksuseks, kes on valmis tegema teadlikke valikuid, elukestvalt õppima ja täitma erinevaid rolle muutuvas ühiskonnas;

    • Keskkond ja jätkusuutlik areng

    Õpilast suunatakse aru saama inimese sõltumisest loodusressurssidest, arutlema keskkonnaprobleemide üle, kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti, pakkuma lahendusi keskkonnaprobleemidele, võtma vastutust jätkusuutliku arengu eest ning kasutama loodussäästlikke ja jätkusuutlikku arengut toetavaid tegutsemisviise;

    • Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

    Eesmärgiks on kujundada õpilases tervikpilt ühiskonna toimimisest, analüüsida probleeme ning toetada õpilaste oma algatusi ja projekte. Õpilast suunatakse mõistma enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas, omandama oskusi osaleda otsustamisprotsessides, tundma  ja kaitsma enda ja teiste õigusi, mõistma nendega kaasnevat vastutust ning suhtuma positiivselt ettevõtlusesse ja selles osalemisesse;

    • Kultuuriline identiteet

    Kooli mitmekultuuriline ja mitmekeelne keskkond ja tegevused toetavad õpilase kultuuriteadlikkust, erinevate kultuuride mõistmist ja sallivat suhtumist kultuurierinevustesse. Taotletakse, et õpilane väärtustab oma kultuuri, teiste kultuuride pärandit, kultuuridevahelisi suhteid ja omavahelist koostööd;

    • Teabekeskkond

    Soovitav tulemus on õpilase kujunemine teabeteadlikuks inimeseks, kes suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;

    • Tehnoloogia ja innovatsioon

    Õpilast suunatakse kasutama nüüdisaegseid tehnoloogiaid oma õppimise ja töö tõhustamiseks, samuti eluliste probleemide lahendamiseks ning arendama loovust uuenduslike ideede teostamisel erinevates projektides;

    • Tervis ja ohutus

    Soovitav tulemus on õpilase kujunemine vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks inimeseks, kes järgib tervislikku eluviisi, käitub turvaliselt ning osaleb tervist edendava keskkonna kujundamises;

    • Väärtused ja kõlblus

    Kooli kasvatuse rõhuasetus on eetilisel käitumisel ja üldtunnustatud väärtushoiakute kujundamisel. Soovitava tulemusena järgib õpilane üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid nii koolis kui väljaspool kooli ning oskab leida lahendusi olukordades, kus neid eiratakse.

     

    14. Hindamise korraldus

    1. Hindamise eesmärk on innustada ja suunata õpilast sihikindlalt teadmisi omandama. 

    2. Õpitulemusi hindab aineõpetaja. Õppeperioodi esimeses tunnis tutvustab aineõpetaja õpilastele peamiseid  läbitavaid teemasid, arvestuslikke töid, oma hindamise põhimõtteid ja kokkuvõtva hinde kujunemist. 

    3. Hindamise käigus õpilasele antav tagasiside võimaldab toetada tema individuaalset arengut, enesehinnangu kujunemist, õpilase püstitatud eesmärkide täitmist, annete märkamist ning juhib tähelepanu ka vajakajäämistele.

    4. Kooli õppekavas on kirjeldatud hindamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise tingimused. Hindamisest teavitamine on toodud kooli kodukorras.

     

    15. Õpitulemuste hindamine

    1. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui õppeteema lõppedes. 

    2. Õpilasi hinnatakse viiepallisüsteemis:

    1. hinne „5“ on „väga hea“ – saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületavad neid;

    2. hinne „4“ on „hea“ – saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

    3. hinne „3“ on „rahuldav“ – saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi edasisel õppimisel või edasises elus;

    4. hinne „2“ on „puudulik“ – õpilase areng on taotletavate õpitulemuste osas toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;

    5. hinne „1“ on „nõrk“ – õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus, õpilase areng oodatud õpitulemuste osas puudub.

    3. Hinne „5“, „4“ ja „3“ on positiivsed ning „2“ ja „1“ negatiivsed.

    4. Tagasisidet võib anda ka ilma või koos numbrilise hindeta, kas kujundavalt, punktide või sooritusprotsendiga.

    5. Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19%.

    6. Tagasiside täpsemaks eristamiseks võib hindeskaalas kasutada lisaks „+“ ja „-“ märke: „5+“ – 97–100% või sellest ületav tase; „5“ – 94–96%; „5-“ – 90–93%, „4+“ – 85–89%; „4“ – 80–84%; „4-“ – 75–81%; „3+“ – 67–74%; „3“ – 58–66%; “3-“ – 50–57%; “2” - 20-49%; “1” - 0-19%.

     

    16. Kujundav hindamine

    1. Kujundav hindamine on õppe kestel toimuv õppijakeskne hindamine. Selle käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja tegevused. Seega keskendub kujundav hindamine eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. 

    2. Kujundava hindamise soovitav tulemus on motiveerida õpilast võimetekohaselt õppima ning toetada iseseisva ja isemõtleva isiksuse kujunemist. 

    3. Kujundav hindamine võib olla nii suuline kui kirjalik, kasutusel koos numbrilise hindamisega või eraldi.

    4. Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja kohta.  Õpilane kaasatakse nii enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida.

    5. Õppepäeva kestel antakse õpilasele tagasisidet, et toetada tema käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega.

    6. Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt kui ka läbivate teemade või üldpädevuste kohta.

     

    17. Kokkuvõttev hindamine ja järgmisse klassi üleviimine põhikoolis

    1. Põhikooli III kooliastmes 7.–9. klassini hinnatakse õppeperioodi vältel saadud õpitulemusi kokkuvõtvalt trimestrihinnetega, mille alusel pannakse õppeaasta lõpus välja aastahinne. 

    2. Õpilasele, kelle trimestrihinne on „puudulik” või „nõrk” või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines vajadusel individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (parandusõpe jm), et aidata õpilasel omandada nõutavad teadmised ja oskused. 

    3. Trimestrihinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. 

    4. Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanemisel hindamata trimestrit hindega „nõrk“. 

    5. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk”. 

    6. Õpilase täiendavale õppetööle jätmise ja järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu enne viimase õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel vajalikud õppeülesanded, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast viimase õppeperioodi lõppu. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades selle tulemusi.

    7. Õppenõukogu põhjendatud ja kaalutletud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk”, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära osapoolte arvamused.

    8. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

    9. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle. 

     

    18. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumis 

    1. Õpilase õpitulemusi hinnatakse kokkuvõtvalt trimestrihinnetega ja/või kursusehinnetega viie palli süsteemis ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega viie palli süsteemis. 

    2. Valikkursuste hindamisel võib kasutada hinnanguid „arvestatud” – sooritatud õpitulemus (50–100%); „mittearvestatud” – ebapiisav õpitulemus (0–49%).

     

    19. Põhikooli lõpetamine

    1. Põhikooli lõpetab õpilane, kelle õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud põhikooli ühtsete ülesannetega eksamid või kooli kinnitatud materjalidega põhikooli koolieksamid eesti keeles (teise keelena), matemaatikas ning ühe eksami omal valikul.

    2. Välisriigist saabunud õpilased, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm õppeaastat, võivad sooritada eesti keele teise keelena eksami koolieksamina. 

    3. Põhikooli lõpetanuks võib pidada õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega õpilase:

    1. kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;

    2. kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

    4. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud põhikooli lõpetamiseks taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus ja lõpueksamite sooritamine eritingimustel. 

    5. Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastab kool põhikooli lõputunnistuse. 

     

    20. Gümnaasiumi lõpetamine

    1. Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad õpilase kooliastmehinded olema vähemalt rahuldavad või arvestatud. Kooli lõpetamiseks tuleb sooritada rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksam, õpilasuurimus või praktiline töö ning sooritada riigieksamid eesti keeles (teise keelena), matemaatikas ja võõrkeeles (inglise keel).

    2. Riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest. Riigieksam on sooritatud rahuldavalt, kui saavutatud on vähemalt 20 protsenti maksimaalsest tulemusest.

    3. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel kooli õppekavaga või koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.

    4. Gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastab kool gümnaasiumi lõputunnistuse.

     

    21. Õpilase arengu toetamine

    1. Vabaduse Kool järgib kaasava hariduse põhimõtteid ning toetab kõigi õpilaste sotsiaalset kaasatust kooliellu ja -tegevustesse. 

    2. Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse õpilasega vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja koolikohustusliku õpilase vanem. Arenguvestluste läbiviimise kord on toodud õppekava lisas.

    3. Õpilase ajutise mahajäämuse, õpilünkade vm juhtudel on õpilase toetamiseks ainealased konsultatsioonid, individuaalne õpiabi jm tugimeetmed.

    4. Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide ja teiste spetsialistide koostöös. Kui õpilasel ilmneb vajadus saada tuge, teavitatakse sellest lapsevanemat ning kool korraldab õpilase pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste valdkonna spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid. Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut ning koostöös tugispetsialistidega kohandavad vajaduse korral õpet õpilase individuaalsete võimete ja vajaduste järgi. 

    5. Kui ilmneb õpilase andekus, tagatakse talle koolis individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate või teiste spetsialistide poolt haridusprogrammide või haridusasutuste kaudu.

    6. Kool koostab õpilasele individuaalse õppekava juhtudel, kui:

    1. õpilasele rakendatakse õppekorraldust, mille puhul õpilane on väga vähesel määral kaasatud klassis läbiviidavasse õppesse;

    2. õpilase õppekava erineb klassile koostatud õppekavast;

    3. õpilase klassi läbimise aega või nominaalset õppeaega muudetakse;

    4. kooliväline nõustamismeeskond on andnud õpilase arengu toetamiseks soovituse vähendada või asendada riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemusi või vabastada õpilane kohustusliku õppeaine õppimisest.

    7. Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.

    8. Õpilaste nõustamise korraldus ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted on toodud õppekava lisas.

     

    22. Õpilaste ja vanemate teavitamise korraldus 

    1. Kool tagab õpilasele ja vanemale võimaluse saada infot koolielu ja õppekorralduse kohta. Kooli õppekava, tunniplaan, huvialaringid, aineõpetajate konsultatsiooniajad, tugiteenuste nõustamise ajad, uudised ja muu koolikorralduslik info on kättesaadav kooli kodulehel. 

    2. Kooli e-päeviku ja e-posti kaudu saavad õpilane ja vanem teavet õppetegevuste, õppesisu, koduste ülesannete, puudumiste ning õpitulemuste kohta.

    3. Üritusi ja sündmusi kajastatakse kooli Facebooki-lehel.

    4. Vajadusel korraldab kool õpilastele ja vanematele õppekorraldust ja koolielu puudutavaid infokoosolekuid. 

     

    23. Karjääriõppe korraldus

    1. Kool teavitab õpilasi edasiõppimisvõimalustest ja tööturu suundumustest ning tagab õpilastele karjäärinfo  ja -nõustamise kättesaadavuse. 

    2. Õpilase karjäärivalikute ja edasiõppimise toetamiseks korraldab kool erinevate koostööpartneritega karjäärinõustamist, õppekäike ja töövarjupäevi, mille käigus on õpilastel võimalus reaalses töökeskkonnas tutvuda erinevate ametitega, ettevõtete või asutuste struktuuriga ja jälgida tööprotsesse.

     

    24. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted

    1. Õpetajate töö ja koostöö toimub lähtudes kooli arengu ja õppekava eesmärkidest. Igal õpetajal ja kooli töötajal on võimalik osaleda kooli arengut puudutavate teemade püstitamises, aruteludes ja otsuste langetamises.

    2. Õpetajate sisuline omavaheline koostöö toimub ainesektsioonides ja teiste ainesektsioonidega koostöös, et jagada omavahel kogemusi, arendada metoodikat, õppematerjale ja ainekavu, rakendada lõimingut, korraldada sündmusi, projektõpet jm. Koostöö tõhustamiseks kuulub iga ainevaldkonna töögruppi juhtkonna liige-mentor.

    3. Õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine toimub kooli õppenõukogus, mille liikmeteks on kooli direktor, õppejuht, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja.

     

    25. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

    1. Kooli õppekava uuendamine ja täiendamine on pidev protsess. Kooli õppekava koostamises ja arendamises osalevad õpetajad, õpilased õpilasesinduse kaudu, õpilaste vanemad hoolekogu ja kogukonna kaudu. 

    2. Kooli õppekava kehtestab direktor. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

    Viimati muudetud: 31.08.2022